Kersti-Triinu blogi

Suvi toob meile kõigile (või peaaegu kõigile) juurde hingamisruumi ja

võimalusi võtta aega puhkamiseks. See on ideaalne aeg iseenda

turgutamiseks igas mõttes. Sellest tekkiski mõte teiega nii mõndagi

jagada.

Kui vaimsetes tekstides kohtab päris sageli soovitusi "lase vabaks",

"armasta ennast", "koge rõõmu ja kergust", "tunne ennast vabalt", siis

seda on võimalik ellu viia mitmel moel. Aga suures piirdes on siiski

kaks olemuslikult erinevat teed.

Esiteks teadlikult esile kutsutud armastuse, rõõmu ja vabaduse tunne.

Seda saab läbi liikumise, laulmise, hingamise, meditatsioonide,

erinevate vaimsete tehnikate ja ka lihtsalt ettekujutuse ning

meenutuse abil. See on tulus ettevõtmine, tuju läheb mõneks ajaks

paremaks ja sa suudad endale üldjuhul ka selle päris õige seisundi

ette manada, aga see ei jää kauaks kestma. Varsti tuleb igapäevane

suhteliselt tuim ja tülpinud olek tagasi.

Teiseks teeks on elurõõmu välja kasvamine sinu seest. Viis, kuidas

rõõm ja kergus sinus esile tõusevad. Ja kui midagi sinust endast esile kerkib, siis jääb
see tunne alles oluliselt kauemaks ja tuleb tihedamini tagasi kui see,
mis on meelega tekitatud.
Aga mida siis selleks teha, et

see juhtuks? Mõni lahe elusündmus võib iseenesest need toredad asjad

sinus esile tuua, aga need lahedad sündmused kipuvad ka just siis

juhtuma, kui sa juba oled rõõmus. Sarnane tõmbab sarnast. Aga kuidas

leida siis see niidiots üles?

Selleks on minu arvates vaja ainult üht. Vabadust. Ruumi iseenda

jaoks. Seega, minu juhtiv soovitus puhkuse ajaks oleks: LASE ENDAL

LIHTSALT OLLA. Tegelikult on rõõmus ja kerge tunne sinu loomulik olek.

Selleks ei pea kursustel käima, midagi endale peale määrima, "alla

laadima", ennast väänama vms. Vaata lapsi, nemad on loomulikud. Ja

loomulikuna on nad särasilmsed ja energilised.

Aga kuidas siis lasta endal olla? Mõistlik on võtta endale puhkuse

ajast vähemalt paar päeva, mil ei ole mitte midagi planeeritud. Teha

endale täiesti kohustustevaba aeg ning ka jooksvalt hoiduda

planeerimisest. Ärgata siis, kui keha tahab ärgata, süüa seda, mille

järele isu on, nautida seda, et mitte midagi ei pea, aga kõike võib.

Ja teha just seda, mis parasjagu pähe tuleb ja meele järele on. Ja

soovitavalt ka lülitada mobiiltelefon välja ning mitte olla teistele

kättesaadav. JUHE SEINAST VÄLJA!

Ja sellele oleks soovitav lisada veel üks oluline asi. Võtta maha

igasugused ootused, ootused iseendale, ootused teistele ja ka ootused

väliskeskkonnale, näiteks ilmale. Meie psüühiline atmosfäär on täis

igasuguseid ootusi. Vaimsetes ringkondades õpitakse usinalt seda,

kuidas olla naiselikum, edukam, parem manifesteerija, ilusam,

rahulikum, keskendunum, seksuaalsem jne. UNUSTA SEE VÄHEMALT PAARIKS

PÄEVAKS ÄRA. Naudi seda, et sa ei pea olema keegi. Unusta isegi ära,

mis tööd sa teed ja mis on sinu nimi. See pole tähtis. LÕDVESTU!

Usu mind, sellel on oluline mõju sinu enesetunnetusele. Sinu

kohustuste, plaanide ja ootuste all vaakuv Mina hakkab vaikselt aga

kindlalt talle selga laotud asju maha panema ning tuleb sealt koorma

alt välja. Iseenda äratundmine on võimas kogemus, tõeliselt valgustav

kogemus. Tõsi, see ei pruugi sündida paari päevaga, see võib võtta

kauem aega, aga see sünnib kindlasti. Aga see võib juhtuda ka paari

minutiga, kui me suudame täielikult LIHTSALT OLEMISE sisse minna.

Parim keskkond selliseks olesklemiseks on kahtlemata maal, looduses.

Hea on olla sel ajal päris üksi, aga võib ka koos lastega, kes

nakatavad sind loomuliku olekuga. Kui tuleb olla koos lastega, siis

võib ette võtta nendega koos mängimise, ise laps olemise. Siis võib

täie tähelepanuga koos nendega liivalosse ehitada, pikki rannariba

nendega joostes kulli mängida, koos midagi lahedat meisterdada, vees

hullata jne. Üksi olles on kosutav ette võtta ka mõni meditatsioon. Ja

sedagi eesmärgivabalt. Ka laul ja tants ning igasugune loomulik

liikumine aitavad enese taasleidmisele kaasa. Peaasi, TEE SEDA, MIS

SINU SEEST VÄLJA TULEB.

Luba edale seda kõike nüüd, kui Eestimaa suvi koos sinuga

õitseb, laulab ja rõõmustab.

Armastusega,

Kersti