Kersti-Triinu blogi

Tervitused tuisusest talvest. 

Täna kirjutan teile sellest, kuidas ma kogen seda pakaselist hooaega ja mida ma teen, et ennast võimalikult hästi tunda. Kirjutan selle lahti näpunäidetena punkt punkti haaval. See on minu tõde, mis ei pruugi igaühele sobida, aga ehk annab mõni punkt mõnele lugejale mõtteainet ja inspiratsiooni.

1. Talvel, nagu ka teistel aastaaegadel, on kõige olulisem suhtumine ja suhestumine maailma, leppimine ja lubamine, vaba kulgemine. See on pikk teema ja paljuski individuaalne. Enamik minu varasematest postitustest sellest "õige suhtumise" teemast just kõnelebki, seepärast jätan sel korral selle vahele. Aga sellegipoolest rõhutan, et see on tähtsuselt esimene asi.

2. Järgmiseks oluliseks punktiks pean õiget liikumist. Talv on aastaaeg, mis surub meid külma tõttu siseruumidesse. Aga sellesse mugavuse lõksu ei tohi end kuigi kauaks jätta, sest inimene on loodud ennast liigutama ja loodud olema värskes õhus. Iga ilmaga saab õue minna, ka kolmekümne kraadise pakasega. Siis võib seal olla kümmekond minutit. Aga tavailmaga võiks selle eest hoolitseda, et saad vähemasti ühe tunni ööpäevast väljas olla ja liikuda, mis iganes liikumise vorm see siis ka pole, alates lume lükkamisest, lõpetated mäesuusatamisega. Igaüks oma võimaluste piires. Osa liikumist võib vabalt tuua ka siseruumidesse, sest tõepoolest, inimese keha on loodud liikuma ja vajab seda terveks ja tõhusaks toimimiseks. Võimlemine ehk siis kehameridiaanide venitus mistahes süsteemi õpetuse järgi on väga tõhus, aga halb pole ükski liikumisala. Peaasi on kuulata oma keha ja teha asju vastavalt enesetundele. Ja veel, liikumise puhul on väga oluline ka regulaarsus, iga päev peaks oma kehale kasvõi väikestki füüsilist koormust pakkuma. Niiöelda tavatrenni võiks teha kaks-kolm korda nädalas, kui on tegemist noore terve inimesega. Pigem vähem ja tihti kui harva ja palju.

3. Kui liikumise ja värske õhuga on kõik hästi, siis on tõenäoliselt üsna hästi ka järgmise punktiga, milleks on hea uni. Kui mul talvel vähegi võimalik on, siis ma magan nii kaua, kui ma saan. Ma magan süüdimatult mõnel puhkepäeval ka keset päeva. Talv on meie kliimavöötmes pime ja külm aeg ning kogu loodus kas magab või tegutseb optimaalselt just nii palju, kui vaja on. Seega, ära süüdista ennast, kui sa talvel kauem magad. See on loomulik. Samuti ei maksa südatalve peale sättida, kui vähegi võimalik, väga intensiivse töö perioode. Suur pingutus ei käi talviste biorütmidega kokku. 

4. Jägmiseks faktoriks on õige toitumine, aga selle aluseks on eelnevad punktid. Ehk, kui liikumise, värske õhu ja magamisega on lood head, siis toitumishäirete tõenäosus on väike. Ja veel üks oluline asi, üle- või alasöömine ei ole kunagi põhjus iseeneses, vaid millegi tagajärg. Sellega surutakse alla ebameeldivaid tundeid, mälestusi, hävitatakse ennast alateadlikult vms. Seega, kui sa ei saa toiduga hästi läbi, siis otsi põhjuseid mujalt. Kui rääkida aga söömisest endast, siis mina eelistan talvel tummiseid, vürtsiseid ja sooje toite. Ma olen talviti hiina köögi fänn. Ka sealsed mitmetuhande aasta pikkused arusaamad toidu ja keha seostest kinnitavad, et talvel tuleb süüa sooja ja soojendavate omadustega toite - soojendavad on näiteks ingver, kaneel, must ja punane pipar, nelk, must tee, karri, safran. Mulle meeldivad talviti paksud supid, muu hulgas ka siinses köögis hästi tuntud hernesupp ja seljanka. Mulle meeldivad pudrud, teatud määral söön talviti ka liha ning magustoiduks näksin pähkleid ja shokolaadi. Minu kehale tundub, et talvel on parem süüa pigem vähem ja suurema kalorsusega toitu kui suurt hunnikut jahedat toorsalatit. Seega, salatikuhilad, jahedad joogid ja värsked smuutid jätan ma pigem teistesse aastaaegadesse. Eks ma natuke ikka joon värskeid mahlasid ja söön rohelist, aga see ei moodusta talviti põhiosa minu toidulauast. 

5. Kuna õues on jahe ja paljudes siseruumides ka, siis minu keha vajab aegajalt korralikku üles soojendamist. Seeläbi saavad lihased tõeliselt lõõgastuda. Mulle meeldib käia saunas või soojas vannis, kuhu panen meresoola, mis hästi füüsiliselt ja energeetiliselt puhastab. Aegajalt luban endale ka massaaži. Aga sauna puhul tuleb meeles pidada tõsiasja, et korralik leilitamine on organismile hea vaid korra nädalas, mitte tihedamini. Poolleigel laval istuda võib kuitahes tihti.

6. Õues ei aja ma külmaga taga omaenda välimuse ilu, vaid seda, et mul oleks soe olla. Mõnus väike õhupuhver hoiab hästi sooja, seepärast talveriided ja ka saapad ei peaks olema väga keha ümber. Kindlasti peaksid soojas olema pea ja labajalad, sealtkaudu on soojakadu kõige suurem. Ennast õigustavad looduslikud materjalid - vill, suled, karusnahad. Karusloomade pidamisse suhtun ma nii, et piirkondades, kus see on vajalik ja inimtegevuseks parim, on see õigustatud. Kus see teenib eputamise huve, siis kahtlemata mitte. Nii näiteks ei pea ma kuidagi õigeks krokodillinahast käekottidega poosetamist Pariisi moelavadel. Aga kui näiteks neenetsi põdrakasvataja õmbleb endale ülikülma Siberi talve jaoks põhjapõdra nahast riideid, siis seda pean ma igati õigustatuks. Nii arvan ma ka, et kui Eestis on ligi kolmekümne kraadine pakane, siis me võime kanda karusnahkseid riideid ja sulejopesid, sest tehismaterjalid ennast selles pakases ei õigusta. 

7. Nagu  muudelgi aastaaegadel, leian ka talvel võimaluse minna metsa, mere äärde ja püüan kinni ka päikesekiiri, mis lisavad eluenergiat. Ma olen talvedel püüdnud ka korra soojas päikeselises kohas ära käia ehk siis lubanud endale soojamaa reisi. Meie pime hooaeg on ikka omajagu pikk ja kurnav. Aga kindlasti aitavad päikeselist sooja nädalat osaliselt kompenseerida ka soe saun ja D-vitamiin. Ma ei välista ka solaariumit. Leian, et paar-kolm korda seal talve jooksul käia mõjub kehale igati hästi. Süstemaatiline solaariumitamine ei ole kindlasti nahale hea, aga mõned korrad tehispäikest ergutavad loomulikku D-vitamiini tootmist, teevad naha soojaks ja tuju rõõmsamaks.  

Vaat sellised talvised mõtted said täna kirja. Soovin teile ilusat pakaselist hooaega. Nautige talve ilu, võlu, vaikust ja puhtust.

Kersti