Tere kallis lugeja. 

Tervitan Sind alanud tuliahvi aasta puhul. Toogu see Sulle õnne ja armastust, rahulolu ja tasakaalu. Tänasesse blogipostitusse panen kirja need tähelepanekud ja äratundmised, mis mul on tekkinud seoses uue loomaaasta saabumisega hiina kalendri järgi.

Ahviaasta tuli minu jaoks perioodil, mis oli täis sagimist. Selline füüsiliselt ja vaimselt aktiivne tõotab tulla terve see aasta, mitte ainult minu jaoks, vaid ka maailmale. Palju on oksalt oksale hüppamist, lendamist kuristiku kohal ja rippumist tühjuses. 

Need märksõnad "kuristik" ja "tühjus" tähendavad praeguses kontekstis seda, et vana paradigma, ka endine planeedi Maa resonants, on muutunud, aga uus paradigma ja uus pidevalt muutuv resonants pole veel inimkonnale kohale jõudnud. Kohale jõudmise all pean ma siin silmas arusaamist ja ära harjumist. Seega läbime jätkuvalt üleminekuajastut. 

Aga vaadake ahvi, tema on kindel selles, et ta jõuab hüpatud ühelt oksal teisele ja ta ripub lõdvestunult ja lausa puhates oksa küljes kõrgel suure tühjuse kohal. Mida see tähendab? - Usaldust. Kui usaldus on olemas, siis võime lõdvaks lasta ja mängida. Just neid kahte asja - lõdvestumist ja mängulisust - ahv meile õpetabki. Kui oleme lõdvestunud, suudame paremini toimida, oleme graatsilised oma liigutustes ning terved kehalt. 

Ahv on niigi aktiivne ja dünaamiline, rääkimata veel tuliahvist. Paigal püsimiseks ja nurgas istumiseks ei ole see hea aasta. Sellise käitumisega muutub hing ruttu rahulolematuks. Tuli annab meile täiendavat energiat tegutsemiseks. Et põleda paraja leegiga, tuleks igapäevaselt seda tuld rakendada tegevusse, muu hulgas ka füüsilisse tegevusse.    

Minu praeguse nägemuse järgi hakkab uus paradigma ja arusaam uue ajastu energiate tõelisest toimimisest meile kohale jõudma kuskil 2017. aasta jooksul, seega aasta pärast. Siis peaks ka meie mõistus aru saama, kuhu poole maailm tüürib. Meie vaim on sellest juba ammu aru saanud ja ka meie südameteadvus joondub uue paradigma järgi. Seega, praegu ei ole õige aeg maailma ja iseenda asju selgeks mõtelda, kuristiku kohal lennates on tark pigem usaldada Loojat ja anda ennast täielikult tema kätesse. Sel moel on üleminek meie jaoks leebem. Kui oleme kontrollivad ja kartlikud, siis me ei anna vanu mustreid käest ning need peavad siis suuremat võitlust uute energiavormidega. Võitlus omakorda tekitab pinget ja viha. Tark on lasta elul vabalt kulgeda.

Et oleks lihtsam jälgida, panen ahviaasta soovitused punkt punkti haaval kirja:

1. Ole ahvi aastal aktiivne, nii ühiskondlikus mõttes, oma töödes, aga ennekõike füüsiliselt. Liigu palju.

2. Mine kaasa ahvi mängulisusega. Praegu ei ole aeg elu väga tõsiselt võtta. Taju elu kui suurt mängu. Leia põhjust naerda, lõbutseda, laulda, tantsida. Paku oma hingele lapselikku mängu.

3. Õpi ahvilt osavust nii kinni haaramises kui ka lahti laskmises. Ahv ei klammerdu mitte millegi külge pikalt. Ta liigub. Aasta on dünaamiline ka inimsuhetes, ole valmis kõike ja kõiki kergelt vastu võtma ja ka lahti laskma.

4. Kuna on tuleaasta, siis kanna tulevärve, lase endal särada ja ela tuld välja, ole heas mõttes tuline. Kui seda koguneb liialt, siis põletad iseennast läbi. Ole ettevaatlik viha energiaga, seda on sel aastal palju õhus. Kui tunned, et muutud rahulolematuks, siis ütle kohe välja, mille pärast Sa seda tunned ja kehtesta ennast. Nii ei saa viha koguneda.

5. Ahv on kogukondlik. See aasta on sobiv reisimiseks, seltskonnas liikumiseks, aga ka pere ja suguvõsaga heade sidemete hoidmiseks. Suhtle ja liigu inimeste keskel.

6. Raha ja töö on sel aastal samuti suures liikumises. Raha tuleb kiiremini ja läheb ka kiiremini. Tööga seoses tuleb muudatusi, kellel lihtsalt töö sisuga, kellel lausa töökohaga. Ka kolimine on soositud. Ka siin tuleb järgida mitte-klammerdumise pritnsiipi - mine vooluga kaasa.

7. Kuna uue maailma paradigma veel integreerub inimkonna ühisteadvusesse ja kuna Maa sagedus on jätkuvalt muutumises, siis ära püüa selgeks mõtelda maailmas toimuvat, ära anna asjadele lõplikku definitsiooni. Ole kohal praeguses hetkes ja võta tõe pähe tänast reaalsust. Parimad juhtlaused selleks aastaks on - "Jumal teab" ja "on nagu on".
8. Kuna maailm on kiirelt muutuv ja mõistusele paljuski arusaamatu, siis ära topi oma nina asjadesse, mis Sinusse ei puutu. Ära torma aitama, muutma ja hindama, kui Sind ei ole palutud ja kui see ei ole Sinu missioon siin elus. Ära anna pealiskaudselt hinnanguid. Tegele oma eluga ja nende ülesannetega, mis on Sinule teha antud. Kuula oma sisehäält, oma südame häält ja tegutse selle järgi. Igaühel on oma tõde ja oma maailm, ära proovigi teist inimest paika panna. Las tema olla.

9. Ole tänulik ja rõõmus. Mäng on lõbus tegevus. Võta aega iga päev tänamiseks, täna kõige eest, mis sinu elus on, aga ka selle eest, mis maailmas on. Tänulikkuse ja kaastunde energiaga saad Sa kõige paremini ja kõige kergemini iseennast ja maailma muuta. Luba muutumine oma ellu. 

Rõõmsat ja mängulist aastaringi kõigile!

Kersti

Tervitused tuisusest talvest. 

Täna kirjutan teile sellest, kuidas ma kogen seda pakaselist hooaega ja mida ma teen, et ennast võimalikult hästi tunda. Kirjutan selle lahti näpunäidetena punkt punkti haaval. See on minu tõde, mis ei pruugi igaühele sobida, aga ehk annab mõni punkt mõnele lugejale mõtteainet ja inspiratsiooni.

1. Talvel, nagu ka teistel aastaaegadel, on kõige olulisem suhtumine ja suhestumine maailma, leppimine ja lubamine, vaba kulgemine. See on pikk teema ja paljuski individuaalne. Enamik minu varasematest postitustest sellest "õige suhtumise" teemast just kõnelebki, seepärast jätan sel korral selle vahele. Aga sellegipoolest rõhutan, et see on tähtsuselt esimene asi.

2. Järgmiseks oluliseks punktiks pean õiget liikumist. Talv on aastaaeg, mis surub meid külma tõttu siseruumidesse. Aga sellesse mugavuse lõksu ei tohi end kuigi kauaks jätta, sest inimene on loodud ennast liigutama ja loodud olema värskes õhus. Iga ilmaga saab õue minna, ka kolmekümne kraadise pakasega. Siis võib seal olla kümmekond minutit. Aga tavailmaga võiks selle eest hoolitseda, et saad vähemasti ühe tunni ööpäevast väljas olla ja liikuda, mis iganes liikumise vorm see siis ka pole, alates lume lükkamisest, lõpetated mäesuusatamisega. Igaüks oma võimaluste piires. Osa liikumist võib vabalt tuua ka siseruumidesse, sest tõepoolest, inimese keha on loodud liikuma ja vajab seda terveks ja tõhusaks toimimiseks. Võimlemine ehk siis kehameridiaanide venitus mistahes süsteemi õpetuse järgi on väga tõhus, aga halb pole ükski liikumisala. Peaasi on kuulata oma keha ja teha asju vastavalt enesetundele. Ja veel, liikumise puhul on väga oluline ka regulaarsus, iga päev peaks oma kehale kasvõi väikestki füüsilist koormust pakkuma. Niiöelda tavatrenni võiks teha kaks-kolm korda nädalas, kui on tegemist noore terve inimesega. Pigem vähem ja tihti kui harva ja palju.

3. Kui liikumise ja värske õhuga on kõik hästi, siis on tõenäoliselt üsna hästi ka järgmise punktiga, milleks on hea uni. Kui mul talvel vähegi võimalik on, siis ma magan nii kaua, kui ma saan. Ma magan süüdimatult mõnel puhkepäeval ka keset päeva. Talv on meie kliimavöötmes pime ja külm aeg ning kogu loodus kas magab või tegutseb optimaalselt just nii palju, kui vaja on. Seega, ära süüdista ennast, kui sa talvel kauem magad. See on loomulik. Samuti ei maksa südatalve peale sättida, kui vähegi võimalik, väga intensiivse töö perioode. Suur pingutus ei käi talviste biorütmidega kokku. 

4. Jägmiseks faktoriks on õige toitumine, aga selle aluseks on eelnevad punktid. Ehk, kui liikumise, värske õhu ja magamisega on lood head, siis toitumishäirete tõenäosus on väike. Ja veel üks oluline asi, üle- või alasöömine ei ole kunagi põhjus iseeneses, vaid millegi tagajärg. Sellega surutakse alla ebameeldivaid tundeid, mälestusi, hävitatakse ennast alateadlikult vms. Seega, kui sa ei saa toiduga hästi läbi, siis otsi põhjuseid mujalt. Kui rääkida aga söömisest endast, siis mina eelistan talvel tummiseid, vürtsiseid ja sooje toite. Ma olen talviti hiina köögi fänn. Ka sealsed mitmetuhande aasta pikkused arusaamad toidu ja keha seostest kinnitavad, et talvel tuleb süüa sooja ja soojendavate omadustega toite - soojendavad on näiteks ingver, kaneel, must ja punane pipar, nelk, must tee, karri, safran. Mulle meeldivad talviti paksud supid, muu hulgas ka siinses köögis hästi tuntud hernesupp ja seljanka. Mulle meeldivad pudrud, teatud määral söön talviti ka liha ning magustoiduks näksin pähkleid ja shokolaadi. Minu kehale tundub, et talvel on parem süüa pigem vähem ja suurema kalorsusega toitu kui suurt hunnikut jahedat toorsalatit. Seega, salatikuhilad, jahedad joogid ja värsked smuutid jätan ma pigem teistesse aastaaegadesse. Eks ma natuke ikka joon värskeid mahlasid ja söön rohelist, aga see ei moodusta talviti põhiosa minu toidulauast. 

5. Kuna õues on jahe ja paljudes siseruumides ka, siis minu keha vajab aegajalt korralikku üles soojendamist. Seeläbi saavad lihased tõeliselt lõõgastuda. Mulle meeldib käia saunas või soojas vannis, kuhu panen meresoola, mis hästi füüsiliselt ja energeetiliselt puhastab. Aegajalt luban endale ka massaaži. Aga sauna puhul tuleb meeles pidada tõsiasja, et korralik leilitamine on organismile hea vaid korra nädalas, mitte tihedamini. Poolleigel laval istuda võib kuitahes tihti.

6. Õues ei aja ma külmaga taga omaenda välimuse ilu, vaid seda, et mul oleks soe olla. Mõnus väike õhupuhver hoiab hästi sooja, seepärast talveriided ja ka saapad ei peaks olema väga keha ümber. Kindlasti peaksid soojas olema pea ja labajalad, sealtkaudu on soojakadu kõige suurem. Ennast õigustavad looduslikud materjalid - vill, suled, karusnahad. Karusloomade pidamisse suhtun ma nii, et piirkondades, kus see on vajalik ja inimtegevuseks parim, on see õigustatud. Kus see teenib eputamise huve, siis kahtlemata mitte. Nii näiteks ei pea ma kuidagi õigeks krokodillinahast käekottidega poosetamist Pariisi moelavadel. Aga kui näiteks neenetsi põdrakasvataja õmbleb endale ülikülma Siberi talve jaoks põhjapõdra nahast riideid, siis seda pean ma igati õigustatuks. Nii arvan ma ka, et kui Eestis on ligi kolmekümne kraadine pakane, siis me võime kanda karusnahkseid riideid ja sulejopesid, sest tehismaterjalid ennast selles pakases ei õigusta. 

7. Nagu  muudelgi aastaaegadel, leian ka talvel võimaluse minna metsa, mere äärde ja püüan kinni ka päikesekiiri, mis lisavad eluenergiat. Ma olen talvedel püüdnud ka korra soojas päikeselises kohas ära käia ehk siis lubanud endale soojamaa reisi. Meie pime hooaeg on ikka omajagu pikk ja kurnav. Aga kindlasti aitavad päikeselist sooja nädalat osaliselt kompenseerida ka soe saun ja D-vitamiin. Ma ei välista ka solaariumit. Leian, et paar-kolm korda seal talve jooksul käia mõjub kehale igati hästi. Süstemaatiline solaariumitamine ei ole kindlasti nahale hea, aga mõned korrad tehispäikest ergutavad loomulikku D-vitamiini tootmist, teevad naha soojaks ja tuju rõõmsamaks.  

Vaat sellised talvised mõtted said täna kirja. Soovin teile ilusat pakaselist hooaega. Nautige talve ilu, võlu, vaikust ja puhtust.

Kersti

Kallis sõber.

Ma tänan Sind, et oled olnud minu sõber sel aastal ning soovin Sulle parimat uueks aastaks, just seda, mida Sa enesele südamest soovid. Kuna aastavahetus on ukse ees, siis mõtlesin jagada Sinuga väikest, aga tähenduslikku rituaali, mida ma ise uue aasta saabudes teen. Pole oluline,  kas see on tehtud uue aasta saabumise hetkel või 1. jaanuari päeval, peaasi, et see on tehtud. Sest see on Sinu märk universumile, Sinu tahe. Parem on seda teha siiski esimese kuupäeva sees, sest ühisväli on sel ajal väga toetav. Enamik maailma inimestest on sel ajal lootusrikkad ja kõikide meie ühine vägi ühendab ja jõustab soove. Kosmilises mõttes ei ole see eriline aeg, aga meie, inimesed, teeme selle üheskoos eriliseks.

Panen selle rituaali kirja punktidena, nii on kergem jälgida. Loomulikult võid Sa teha oma täiendusi ja muudatusi, sest igaüks on unikaalne.

1. Vali rahulik paik, kus Sa saad omaette olla.

2. Pane küünal põlema ja pane lauale või alusele, kus Sa seda teed, ka mõni väeese või siis lihtsalt mõni sümboolne ese, võib vabalt olla ka midagi loodusest - lilleõis, kuuseoks, õun vms. Tore, kui selles kompositsioonis oleks midagi valget - valge küünal, valge sall Sinu kaelas, valge lina laual. Valge on puhtuse ja uue alguse sümbol, aga samas ka universaalsuse sümbol, sest valges värvis on koos kõik spektri värvid. 

3. Istu, sulge silmad ja keskendu hingamisele.

4. Täna mõttes kõiki ja kõike eelmise aasta eest, kõiki inimesi, kõiki kogemusi, kõiki asju. Me oleme siin maailmas kogemas ja kõik kogemused on väärtuslikud. Täna kindlasti ka iseennast ja koge iseennast suure tänutundega.

5. Anna mõttes andeks kõigile ja kõigele, mis on olnud. Kindlasti andesta iseendale. Koge täielikku süütust, sest kõik on õige ja Sa ise oled täiesti õige ja jumalik. Andestamisel on imeliselt vabastav jõud, läbi täieliku andestamise vabaned igasugusest kinni hoidmisest.

6. Kui Sa oled täis süütuse ja tänu tunnet, koged end vaba ja puhtana, justkui uuesti sündinuna, siis võta leht paberit ja kirjutusvahend ning pane kirja kõik need soovid, mis Sul uueks aastaks on. 

7. Kui Sa soovid midagi kindlat, siis ole kirjelduses võimalikult täpne. Kui Sa soovid laiemat kogemust, siis väljenda ennast võimalikult üldiselt. Igal juhul kaalu iga sõna, mida Sa kirja paned. Samas usalda, et kõik läheb täiesti õigesti, sest hetk on õige, Sina oled õige ja kõik Sinu mõtted on õiged. 

8. Jäta kindlasti ruumi Jumala tahtele ja imedele. Võid lõppu kirja panna "Looja tahtmine sündigu". Nii Sa näitad seda, et oled valmis vastu võtma ka midagi palju paremat ja suuremat, kui Sa üldse unistada oskad.

9. Loe oma "uusaastaläkitus" kõvasti ette, nii annad Sa häälega oma soovidele jõudu juurde.

10. Pane see paberileht kindlasse kohta. Aasta jooksul võid seda vaadata ja taas ette lugeda, aga samas ka muuta ja midagi välja jätta, kui soovid. Vaata paber üle aasta lõpus. Lihtsalt, nalja pärast, sest elu on mäng ja mängida on lahe. Juhul  muidugi, kui see Sulle meelde tuleb. Igal juhul lase peale rituaali tegemist sellest lahti, usaldades, et Looja kingib Sulle kõike, mida Sa vajad. Võta vastu.

Palju armastust uude aastasse, meelerahu ja tarkust, valgust, rõõmu ja kergust,

suurepärast tervist ja elujõudu, küllust ja rahulolu.

Kersti

 

 

Hea lugeja. 

 

Täna on vana kuu viimane päev ja uue kuu loomise päev. Uus kuu luuakse täna väga erilistes tingimustes, numeroloogiline kombinatsioon 11.11 avab meile värava igasugusteks uuteks algusteks, täiesti uueks leheküljeks meie isiklikus maailmas, aga ka meie kollektiivses ühises maailmas. Uus algus võimaldab ehitada uut maailma üles valguse ja armastuse põhimõtetega, mees- ja naisenergia tasakaaluga, sisemise rahu, ilu ja harmoonia pritsiibist lähtudes. Aga kuna meie vanas maailmas on jätkuvalt palju ebakõlalist ja mittevajalikku, siis parim, mida me täna ja ka lähipäevil saame teha, on lasta kogu oma olemus täielikult vabaks, lasta lahti kõigest ja kõigist. 

Siinkohal tuleb kirjutada sellest, mida mina lahti laskmise all mõistan. Lahti laskmine on vabaks andmine, lubamine. Lahti laskmine ei tähenda millestki loobumist, millegi eemale tõukamist, ära lükkamist. See viimane on aktiivne printsiip - "ei, ma seda ei taha". Kuna me oleme aastatuhandeid olnud suhteliselt piiratud tajudega siin maa peal ja väga nõrgas kontaktis oma põhiolemusega, siis ei ole praegu, suurte muutuste ja põhiolemusega parema ühenduse saamise ajajärgul, mõtet teha pikaajalisi põhjapanevaid otsuseid. Me ei saa öelda paljude asjade kohta praegu "ei, ma ei taha seda (või teda)" või siis "jah, ma kindlasti tahan seda (teda)", sest me ei saa iseendast ja oma olemusestki eriti hästi sotti, rääkimata siis veel asjadest ja inimestest meie ümber. 

Muutused saavad kõige paremini toimuda, vana ja mittevajalik energia maha joosta ja uus asemele tulla, kui me anname vabaks. Sa justkui lased lahti selle käe, mis on millestki väga kaua kramplikult kinni hoidnud. Ja siis see nähtus, see inimene, see olukord või see asi saab vabalt liikuda sinna, kus ta sinu maailmas käib. Kui ta on midagi sinu jaoks, siis ta tuleb sulle lähemale, kui hing ei ole veel otsustanud, mis temast saab, siis ta jääb endisele kohale ja kui ta ei sobitu enam sinu uue olemusega, siis ta eemaldub sinust. Ja nii see ongi. Sa ei pea ise teadlikult otsustama iga üksiku detaili pärast. 

Sinu ülesanne on olla armastavalt omaenese keskmes, lubada iseendal ja ümbritseval maailmal kulgeda ja lubada asjadel kujuneda just nii, nagu nad kujunevad. Passiivsus on tegelikult palju keerulisem meile kui aktiivsus, meid on kasvatatud olema aktiivsed, andma kohe asjadele hinnanguid, tagasi lükkama või enda poole tõmbama, kõiki asju selgeks mõtlema. Paraku on meie meel väga piiratud ja ka aeglane võrreldes meie südame teadvusega, meie hinge olemusega, mis päevpäevalt järjest rohkem meis kõigis avaneb. Praegu ei ole aeg niiöelda selgeks mõtlemiseks. Mõtteselgus jõuab meile kohale hiljem, siis, kui teatud hulk muutusi on energeetiliselt juba ära toimunud, kui uus mosaiik on kokku jooksnud. 

Jah, võib mõtelda, aga soovitav on mõtelda südame avatusele, et see, mis toimub, on meie kõige kõrgemaks hüvanguks, kasulik on mõtelda usust ja usaldusest, võib ka unistada, aga mitte oma unistustest kinni hoida, sest meie olemus võib meile midagi palju paremat ja meie jaoks õigemat pakkuda. Seega, praegu on aeg õppida mitte vahele sekkuma, õppida vaba voolamist kõiges ja kõigis. Tegelikult on õige väljend "meelde tuletama", sest vaba voolamine on meie loomulik olek, oma puudusehirmus oleme me seda blokeerima õppinud. Nüüd tuleb õpitu lihtsalt õlgadelt maha visata.

Imed saavad sündida siis, kui me teeme neile ruumi. Meie jumalik olemus saab meid tervendada ja avaneda siis, kui me lubame sellel toimida. Minu soovitus järgnevateks imelisteks päevadeks ongi see, et "lase end täiesti vabaks ja kogu oma elu vabaks, vabasse langemisse või siis tõusu, nagunii pole ruumi olemas ja kukkuda pole tegelikult kuhugi, usalda, lase lõdvaks", "luba imed oma ellu, luba oma jumalikul algel avaneda, lase olla." Ja selles täielikus alistumise, lõdvestumise, aususe ja vabaks andmise olekus saabki suur muutus toimuda, saabki meie reaalsus, igaühe isiklik maailmapilt, ümber kujuneda. Ja kujuneb ta just nii, nagu meie jumalik alge, meie põhiolemus seda soovib. Lihtne, kas pole. Ja nii ongi. Selles minnalaskmise olekus ongi elu oluliselt lihtsam, kui varem. Pole vaja ette ja taha mõelda, pole vaja kontrollida, saab olla lihstalt hetkes ja eluga koos voolata. 

Head voolamist, kallid sõbrad,

Kersti

Armas sõber. Täna otsustasin kirjutada iseenda täielikust omaks
võtmisest ja armastamisest, sest hiljuti avastasin iseendast täiesti
ootamatuid aspekte, mis olid minu teadliku mina eest varjul olnud.

Mind ajendas tugevalt ka üks ilmutuslik nägemus. Hommikul nägin
poolunes, aga täiesti selgelt väga kaunist naist, ta tutvustas ennast
Havai emana, selline tõmmu, suhteliselt lopsakate vormidega, naeratav
ja õnnest pakatav soe naine. Ta ütles, et on minu ema ühest eelnevast
eksistentsist ning et meil oli väga soe ja südamlik suhe kogu elu ja
et ta võib ka praegu pakkuda mulle emalikku tuge. Olin sellega igati
nõus ja lasin tal emana ennast sülle võtta ja kallistada. See oli väga
soe ja turvaline tunne. Emaarmastus selle sõna kõige ehedamas
tähenduses.

Ja siis ta ütles mulle midagi, mis omas minu jaoks väga suurt
tähendust. Kuna see võib kõnetada ka sind, armas sõber, siis
otsustasin sellest ka sulle rääkida.

"Kallis Kersti. Vaata mind, mul on kõik olemas, mida ma eluks vajan.
Mul ei ole palju, aga ma olen väga õnnelik ja tänulik selle eest, mis
mul on. Ja eriti olen ma tänulik armastuse eest. Tead, kes mind
tõeliselt armastama õpetas ja kes suudab teha seda terves maailmas
kõige paremini. See oli minu ema. Ema on see, kes paneb aluse sinu
maailma tajumisele, sinu avatusele ja hinge soojusele, sinu
enesearmastusele. Kui su ema on armastav, siis sa suudad naisena kogu
elu olla armastuse lainel. Naine on ise see, kes on ühenduses jumaliku
armastuse allikaga iseendas. Aga ema peab seda tütrele oma armastusega
õpetama. Kui ema on jahe, siis tütar on pidevas läheduse puuduses ning
ei leia seda allikat iseendas üles. Ta ei oska otsidagi, ta on
puudusest meeleheitel. Ja hiljem ta hakkab seda otsima mujalt,
saavutustega ära teenima, rahaga asendama või siis seda meestelt välja
pigistama. Aga tea, kallis tütar, mehed ei suuda iialgi ise nii palju
armastust pakkuda, kui naised seda vajavad ja kui maailm seda vajab.
Nemad peegeldavad suuresti sinu kui naise armastust tagasi ja saavad
sellest ise toitu. Heal juhul nad pakuvad sulle materiaalset toetust,
kindlustunnet, seksi, mõttekaaslust, aga nemad ei ole enamasti niivõrd
oma jumaliku armastuse allikaga kontaktis, kui seda on naised. Seega,
see mida sa otsid, on tegelikult emaarmastus. Ja kui sa soovid, siis
sa võid minu kui ühe sinu ideaalse ema tuge ja soojust nautida alati,
kui sa seda vajad. See on tegelikult see, mis sind emotsionaalselt
toidab. Ja kui sa soovid seda veel kuskilt ammutada, siis laula,
tantsi, joonista, suhtle maaema ja maahaldjatega. Sel moel leiad sa
endas üles ja võimendad sidet oma jumaliku allikaga, jumalikkusega
iseenda sees. Ja sul pole armastusest ja hingesoojusest iial oma elus
puudust."

Vaat selline ilus sõnum. Hakkasin selle üle juurdlema ning leidsin, et
paljud kultuurid maailmas just emalikkusele toetuvadki ja saavad
sellest märgatavat jõudu. Enamikes loodususundites on ema figuurid
jumalannadeks, aga mitte ainult, näiteks katoliiklus ja õigeusk seavad
jumalaema kummardamise väga olulisele kohale. Kuna ma olen
Lõuna-Euroopas elanud, siis tean omast kogemusest, et sealsed mehed
suhtuvad naistesse suurema austusega, kui Põhja-Euroopas, justnimelt
Neitsi Maarja nägemine igas naises suurendab respekti naissoo vastu
ning laseb kogu kultuuris emaarmastust kui peamist armastuse
vahendajat välja tulla. See on ilus ja armastusväärne. See annabki
neile hingejõudu olla nii rõõmsad, muretud ja elu nautivad, nagu nad
on, sõltumata ametipostist või numbrist pangakontol.

Lisaks õpetas too Havai ema, keda ma poolunes nägin, mulle ühe
tehnika. See oli mulle väga vajalik, sest paar päeva varem oli mind
tänaval päise päeva ajal rünnatud, mitte ainult energeetiliselt, vaid
ka füüsiliselt. Olin sellest täiesti hämmastuses ja ei suutnud esialgu
omaks võtta seda, et ma ise olin midagi sellist oma ellu kutsunud.
Seega oli tolle unenäo ema õpetus väga vajalik. Ka selle panin ma sinu
jaoks, armas lugeja, kirja.

"Kui sa tunned, et oled täiesti täitunud minu armastusest, siis vaata
iseenda sisse, vaata suure armastuse ja tänutundega iseenda sisse ja
palu eneses välja tulla kõik see, mida sa veel ei näe või mida sa näed
ja ei aksepteeri. Ütle endale, et see on kõik sinu maailm ja sa
aksepteerid kõike oma maailmas, ütle, et sa võtad kõik iseendas ja oma
maailmas omaks. Ja siis lase üles tulla kõigel, mis tuleb. Ja kui on
tulnud, siis armastuse ja tänutundega kallista igat olukorda, igat
mõttemustrit, igat mälestust, igat inimest, kõike, mis tuleb. Puuduta
seda oma armastuse ja valgusega ja seejärel lase lahti. Sa võid
julgelt kõigest lahti lasta, sest kõik see, mis oled sina, jääb
nagunii sinu juurde. Ilma kinni hoidmata. Ja ebavajalik lahkub või
lahustub armastuse ja valgusega. Nii valgustad sa kõike, mis sinus ja
sinu maailmas üles kerkib. Ja pane tähele, säilita armastavat
seisundit ja lõdvestu, see on kõik, millele on vaja tähelepanu
pöörata, ülejäänu tuleb iseenesest."

Proovisin seda tehnikat korduvalt ja soovitan sullegi, sest see on
väga lihtne ja ei nõua mingeid eritingimusi. Ja samas see tunne,
millega iseendasse suhtuda, on unenäo ema õpetuses väga õige.
Emalikult, hoolivalt, armastavalt, tingimusteta.

Armastusega,
Kersti

Kallid sõbrad, me elame imelisel muutumiste ajal ning ma arvan, et
tänase täiskuuvarjutuse mõju ja muutust iseenese teadvuses, võibolla
ehk väljaspoolgi, tundsid vast kõik. Igal juhul eile õhtul ja täna
hommikul oli täiskuu mõju kõige tugevam ja magneetilisem, mida ma
eales olen tundud.

Nädalavahetusel oli mul võimalus olla taas kord puhta looduse rüpes,
oma Läänemaa maakodus ning ma jalutasin kuuvalgel ööl seal kadakate ja
kiviaedade vahel ringi ning sain tunda, et Maa ja kõik maaga seotud
vaimolendid, näiteks loodushaldjad, on tõepoolest uuel sagedusel,
palju kirkamad, erksamad, aktiivsemad, kiiremini vibreerivamad ja mul
tekkis nendega veel tugevam side, kui senini on olnud. Ja need armsad
Maa-ema vaimud näitasid mulle põhiliselt üht asja - RÕÕMU. Sellesse
sulandub kergust, liikuvust, nalja, naeru, ilu, harmooniat, aga
ennekõike on see just rõõmu energia, mida Emake Maa praegu meile
näitab. Just see südame rõõm juhatab meid duaalsuse draamast välja.
Pealegi on praegu energeetiliselt just see aeg, mil kõik, millele me
keskendume, tohutult võimendub ja laieneb.

Aga kuidas siis rõõmu tunda? Selles ei ole mitte midagi keerulist,
vastupidi, kogu keerulisus tuleb oma õlgadelt heita. Rõõm on meie
loomulik seisund, vaadake laste silmadesse ja te näete. Kuidas aga
leida täiskasvanuna taas kord kontakti selle sisemise rõõmu tundega,
kogu hingest rõõmustamisega? Selleks kirjutan punktidena mõned
juhised.

 
1. Istu mugavalt, sulge silmad ja lõdvesta oma keha, keskendu
hingamisele ning seejärel oma südamekeskusele, oma keskmele.
 
2. Tunneta, mis on see, mida sa soovid kogu südamest teha, mis paneb
sinu hinge helisema. Ära mõtle, mida sa soovid kellegi teise heaks
teha või mida omada, vaid just mida sa soovid iseendale teha, mis
tuleb sinu seest välja. Mis on see kõige esimene asi, mis sinu
südamest välja tuleb?
 
3. Kui tunned väsimust ja tüdimust, siis jätka keskendumist, sest
väsimust ja tüdimust tekitab meis iseendaga kooskõla puudumine. Kui me
leiame üles oma südame soovi, siis vallandub meis alati kirg ja
tegutsemise tahe ning tülpimusest ja jõu puudusest pole juttugi.
 
4. Kui sa oled selle või need asjad üles leidnud, siis tee seda, kogu
südamest, täiel rinnal. Ja kui sa teed, siis ole iseenda tunnetest
teadlik, keskendu südamele ja tunneta, mis tunne see tõepoolest on,
kui sinu hing heliseb.
 
5. Väga hea oleks leida eneses ka mõni selline südamest tulev tegevus,
mis kaasab füüsilist keha, sest füüsiline keha jõuab muutustega kõige
aeglasemini kaasa ning teda ja tema vajadusi on vaja praegusel kiire
muutuse ajastul kõige enam silmas pidada. Nii näiteks võid laulda
täiest südamest, see paneb sinu keha ka füüsilisel tasandil helisema.
Kui sa oma arvates viisi ei pea, siis joruta niisama. Võid tantsida,
hüpata, karata, joosta. See ei pea ühiskondlike standartite järgi ilus
välja nägema, peaasi, et see tuleb sinu südamest. Sa ei vaja ka
selleks publikut, tee seda iseendale.

6. Selleks tegevuseks ei pea leidma spetsiaalset kohta ja aega, kui
sul on viis minutit, siis keksi, hüppa, karga, hääli, siruta, ringuta,
tee koha peal sörkjooksu. Kui leiad kakskümmend minutit, on veelgi
parem. Ja veel parem on, kui sa saad neil päevil minna loodusesse ning
end seal füüsiliselt liigutada, siis sa hingad Maa-Emaga ühes rütmis
kõige paremini, kõige vahetumalt.

7. Peaasi ei ole tegevus ise, vaid meeleseisund, keskendu rõõmule,
paljunda seda mõttes, tundes, visuaalselt, tegevustes, teistega
jagades jne. Luba endale olla loomulik, siis sa oled rõõmus.
 
Rõõmsat sügist,
Kersti

Sel kaunil reedesel pealelõunal, mil lehed kergelt juba kolletavad,
kuid vihmasagara vahele mahub veel rammestavalt sooja päikesepaistet,
kirjutan sulle vaba olemisest.

Vabadus on väga ihaldusväärne seisund, aga kui sulle öeldakse "lase
vabaks", "tunne ennast vabalt", siis sa ei pruugi täpselt aru saada,
mida see "vaba" tähendab, mis tunne see õigupoolest on.
Vaba olemist ei pea õppima, see on loomulik seisund, küll aga tuleks
selles loomulikus seisundis olemiseks eneses kindlaks teha, mis seda
takistab.
 
Täna ma kirjutan just sellest, mis on minu arvates kõige rohkem vaba
olemisel ees. See on keelamine-käskimine. Keelamise ja käskimise tähe
all kasvatatakse meid üles ja enese alla surumine ja sundimine muutub
siis, kui me teismeikka jõuame, juba nii automaatseks, et me ei pane
seda tähele. Me sunnime end tegema asju, mida me teadlikult ei taha.
Aga me hakkame ka ennast sundima tegema asju, mida me justkui
tahaksime. Näiteks hoidma selga kramplikult sirgu, hingama mingil
teatud moel, naeratama nii, nagu teeb seda meie lemmiknäitleja, astuma
nii, nagu modellid jne. See tundub iseenesest lapsik, aga ometi jääb
see külge ning aastakümnete pärast oleme me iseendaks olemise
täielikult ära kaotanud ning see keelamine-käskimine käib juba
alateadlikult. Ka vaimsed õpetused "käsivad" meid teatud moel käituda
ning järgides neid teeme me seda, teist ja kolmandat, aga mitte seda,
mis otse meie seest tuleb. Me ei oskagi enam vabaks lasta.

Aga kust see keelamine-käskimine siis tuleb. Kindlasti vanematelt ja
õpetajatelt, kes on meid sellesse süsteemi juhatanud, kuid laiemalt
kogu süsteemilt, mis on üles ehitatud "hea ja halva" peale,
hinnangulisuse peale. Seega, ei maksa süüdistada oma vanemaid, kes
sind dresseerisid eeskujulikuks kodanikuks. Nad andsid oma parima,
sest duaalne süsteem nägi seda ette. Ja nii oli dresseeritud ka neid.
Aga nüüd, kui planetaarsed energiad muutuvad ning meil on Maa peal
taas võimalik duaalsusest välja astuda, tuleks lasta enesest see vana
taak vabaks.
 
Duaalsusel on ka sügavam põhjus, see on hirm. Kuna kolmandas
dimensioonis on vähe vaimuvalgust ning tõelist hingearmastust ning üks
olemise tunnet ja palju eraldatust, siis tekib kartus kaotada see
vähenegi ühtsuse tunne, mis on. Hirm olla täielikult eraldatud,
täielikult üksi, pimeduses. Seda hirmu kultiveerib väliselt süütunne.
Alguses süüdistavad meid vanemad millegi halvasti tegemise pärast,
hiljem hakkame me iseennast süüdistama. On ka hulk valdkondi, mis on
ühiskondlikult eriti tugeva süütunde all, näiteks seksuaalsus,
jõudeelu ehk mitte-midagi-tegemine, normidest eristumine jne.
 
Seega, kui soovid tõeliselt vabaks lasta, siis oleks hea endale enne
teoreetiliselt selgeks teha, et sa ei ole mitte milleski süüdi, et
rohkem eraldatud nagunii ei saa olla, kui sa praegu oled ja et
ükskõik, mida sa teed, see on õige. See arusaam annab su hingele rahu,
et sa tõepoolest võid olla just nii, nagu sa oled. 

Ja sa oled õige just sellisena, nagu sa täna oled. Sa ei pea mitte
midagi selleks tegema, sa ei pea kuhugi minema, sa ei pea võrdlema, sa
ei pea midagi ostma. Sa võid. Sa võid kõike. See on lubamise seisund.
Aga tuletan meelde, et lubamise seisund käib nii sinu enese kui ka
kogu ülejäänud maailma kohta. Tõeline lubamine on see, kui sa lubad
iseendal olla ja lubad olla kõigil, kellega sa kokku puutud. Just nii,
nagu nad on. Ei kritiseeri, ei hinda, isegi mõttes mitte. Aga sul on
lubatud ka ära minna inimese juurest, kellega sulle koos olemine ei
istu. Võimalik, et oled varem end sundinud temaga olema. Seega, luba
endale.
 
Lõpuks kirjutan siia ühe lihtsa harjutuse, mida võiksid teha, et
kogeda seda, mida sinu jaoks vaba olemine tõeliselt tähendab.
Istu või lama mugavalt ning jälgi iseennast. Jälgi pehmelt. Lõdvesta
kõik oma lihasgrupid alustades jalgadest lõpetades pealaega. Luba oma
kehal hingata just nii, nagu ta tahab hingata ja jälgi oma hingamist.
Nüüd pane tähele, missuguse tundega sa tavaliselt endale asju keelad
ning koge, mis tunne see on. Tunneta, missuguse piirkonna oma kehast
sa selle tundega pingesse tõmbad, kus sa energia vaba voolu takistad.
Seejärel katseta seda tunnet, kuidas on ennast midagi tegema sundida.
Samamoodi, tee kindlaks, mis tunne see kehas on, kui sa endale midagi
peale surud ja jõuga teed. Ning lõpuks võid korraks kogeda, mis tunne
on ennast süüdi tunda või teisi süüdistada, kritiseerida, võrrelda,
hinnata. Kui sa oled need tunded endale meelde tuletanud, siis
lõdvestu taas täielikult, luba endal hingata ja rahuneda. Lõdvesta
teadlikult need lihasgrupid, mis keelamise-käskimise-süü ajal pingesse
läksid ja jälgi, et nüüd saaks energia sealt vabalt läbi voolata. Kui
oled täielikult lõdvestunud, siis jälgi ennast pool tundi. Jälgi, et
sa oleksid täielikus vabaduse seisundis, lubad endal olla. Jälgi
tähelepanelikult. Niipea, kui sa tunned, et sa jälle üritad endaga
midagi teha või mõttes kellegi või millegi teisega, siis lase see kohe
lahti, jälgi vaba hingamist ja lõdvestu. Kui sa oled selle harjutuse
ära teinud, siis jätka oma tavapärast elu, kuid ole jätkuvalt selles
lubamise seisundis. Ja niipea, kui sa tabad ennast taas sellest
tõmbamise-lükkamise-surumise-

väänamise seisundis, lase see taas lahti,
anna endale andeks, hinga ja lase lõdvaks.

Kui sul see tunne käes on, siis sa ei pea enam pool tundi pikutama, et
vaba olemist kogeda, sa võid seda teha niiöelda käigu pealt. Oluline
on vaid see, et sa jälgiksid ennast pikema ajaperioodi jooksul.
Näiteks kuu aega. Kindlasti ei suuda sa alguses end pidevalt jälgida,
aga ka mõned korrad päevas on hästi. Aegajalt tee taas seda teadliku
lubamise harjutust, mil sa ainult sellele keskendud. Siis õpid veel
rohkem lõdvaks laskma ning tõeline vabaduse seisund tuleb su meelele ja su
kehale jälle meelde.
 
Head lõdvestumist ja lõõgastumist algaval nädalavahetusel,
 
Kersti