Kallid sõbrad, me elame imelisel muutumiste ajal ning ma arvan, et
tänase täiskuuvarjutuse mõju ja muutust iseenese teadvuses, võibolla
ehk väljaspoolgi, tundsid vast kõik. Igal juhul eile õhtul ja täna
hommikul oli täiskuu mõju kõige tugevam ja magneetilisem, mida ma
eales olen tundud.

Nädalavahetusel oli mul võimalus olla taas kord puhta looduse rüpes,
oma Läänemaa maakodus ning ma jalutasin kuuvalgel ööl seal kadakate ja
kiviaedade vahel ringi ning sain tunda, et Maa ja kõik maaga seotud
vaimolendid, näiteks loodushaldjad, on tõepoolest uuel sagedusel,
palju kirkamad, erksamad, aktiivsemad, kiiremini vibreerivamad ja mul
tekkis nendega veel tugevam side, kui senini on olnud. Ja need armsad
Maa-ema vaimud näitasid mulle põhiliselt üht asja - RÕÕMU. Sellesse
sulandub kergust, liikuvust, nalja, naeru, ilu, harmooniat, aga
ennekõike on see just rõõmu energia, mida Emake Maa praegu meile
näitab. Just see südame rõõm juhatab meid duaalsuse draamast välja.
Pealegi on praegu energeetiliselt just see aeg, mil kõik, millele me
keskendume, tohutult võimendub ja laieneb.

Aga kuidas siis rõõmu tunda? Selles ei ole mitte midagi keerulist,
vastupidi, kogu keerulisus tuleb oma õlgadelt heita. Rõõm on meie
loomulik seisund, vaadake laste silmadesse ja te näete. Kuidas aga
leida täiskasvanuna taas kord kontakti selle sisemise rõõmu tundega,
kogu hingest rõõmustamisega? Selleks kirjutan punktidena mõned
juhised.

 
1. Istu mugavalt, sulge silmad ja lõdvesta oma keha, keskendu
hingamisele ning seejärel oma südamekeskusele, oma keskmele.
 
2. Tunneta, mis on see, mida sa soovid kogu südamest teha, mis paneb
sinu hinge helisema. Ära mõtle, mida sa soovid kellegi teise heaks
teha või mida omada, vaid just mida sa soovid iseendale teha, mis
tuleb sinu seest välja. Mis on see kõige esimene asi, mis sinu
südamest välja tuleb?
 
3. Kui tunned väsimust ja tüdimust, siis jätka keskendumist, sest
väsimust ja tüdimust tekitab meis iseendaga kooskõla puudumine. Kui me
leiame üles oma südame soovi, siis vallandub meis alati kirg ja
tegutsemise tahe ning tülpimusest ja jõu puudusest pole juttugi.
 
4. Kui sa oled selle või need asjad üles leidnud, siis tee seda, kogu
südamest, täiel rinnal. Ja kui sa teed, siis ole iseenda tunnetest
teadlik, keskendu südamele ja tunneta, mis tunne see tõepoolest on,
kui sinu hing heliseb.
 
5. Väga hea oleks leida eneses ka mõni selline südamest tulev tegevus,
mis kaasab füüsilist keha, sest füüsiline keha jõuab muutustega kõige
aeglasemini kaasa ning teda ja tema vajadusi on vaja praegusel kiire
muutuse ajastul kõige enam silmas pidada. Nii näiteks võid laulda
täiest südamest, see paneb sinu keha ka füüsilisel tasandil helisema.
Kui sa oma arvates viisi ei pea, siis joruta niisama. Võid tantsida,
hüpata, karata, joosta. See ei pea ühiskondlike standartite järgi ilus
välja nägema, peaasi, et see tuleb sinu südamest. Sa ei vaja ka
selleks publikut, tee seda iseendale.

6. Selleks tegevuseks ei pea leidma spetsiaalset kohta ja aega, kui
sul on viis minutit, siis keksi, hüppa, karga, hääli, siruta, ringuta,
tee koha peal sörkjooksu. Kui leiad kakskümmend minutit, on veelgi
parem. Ja veel parem on, kui sa saad neil päevil minna loodusesse ning
end seal füüsiliselt liigutada, siis sa hingad Maa-Emaga ühes rütmis
kõige paremini, kõige vahetumalt.

7. Peaasi ei ole tegevus ise, vaid meeleseisund, keskendu rõõmule,
paljunda seda mõttes, tundes, visuaalselt, tegevustes, teistega
jagades jne. Luba endale olla loomulik, siis sa oled rõõmus.
 
Rõõmsat sügist,
Kersti

Sel kaunil reedesel pealelõunal, mil lehed kergelt juba kolletavad,
kuid vihmasagara vahele mahub veel rammestavalt sooja päikesepaistet,
kirjutan sulle vaba olemisest.

Vabadus on väga ihaldusväärne seisund, aga kui sulle öeldakse "lase
vabaks", "tunne ennast vabalt", siis sa ei pruugi täpselt aru saada,
mida see "vaba" tähendab, mis tunne see õigupoolest on.
Vaba olemist ei pea õppima, see on loomulik seisund, küll aga tuleks
selles loomulikus seisundis olemiseks eneses kindlaks teha, mis seda
takistab.
 
Täna ma kirjutan just sellest, mis on minu arvates kõige rohkem vaba
olemisel ees. See on keelamine-käskimine. Keelamise ja käskimise tähe
all kasvatatakse meid üles ja enese alla surumine ja sundimine muutub
siis, kui me teismeikka jõuame, juba nii automaatseks, et me ei pane
seda tähele. Me sunnime end tegema asju, mida me teadlikult ei taha.
Aga me hakkame ka ennast sundima tegema asju, mida me justkui
tahaksime. Näiteks hoidma selga kramplikult sirgu, hingama mingil
teatud moel, naeratama nii, nagu teeb seda meie lemmiknäitleja, astuma
nii, nagu modellid jne. See tundub iseenesest lapsik, aga ometi jääb
see külge ning aastakümnete pärast oleme me iseendaks olemise
täielikult ära kaotanud ning see keelamine-käskimine käib juba
alateadlikult. Ka vaimsed õpetused "käsivad" meid teatud moel käituda
ning järgides neid teeme me seda, teist ja kolmandat, aga mitte seda,
mis otse meie seest tuleb. Me ei oskagi enam vabaks lasta.

Aga kust see keelamine-käskimine siis tuleb. Kindlasti vanematelt ja
õpetajatelt, kes on meid sellesse süsteemi juhatanud, kuid laiemalt
kogu süsteemilt, mis on üles ehitatud "hea ja halva" peale,
hinnangulisuse peale. Seega, ei maksa süüdistada oma vanemaid, kes
sind dresseerisid eeskujulikuks kodanikuks. Nad andsid oma parima,
sest duaalne süsteem nägi seda ette. Ja nii oli dresseeritud ka neid.
Aga nüüd, kui planetaarsed energiad muutuvad ning meil on Maa peal
taas võimalik duaalsusest välja astuda, tuleks lasta enesest see vana
taak vabaks.
 
Duaalsusel on ka sügavam põhjus, see on hirm. Kuna kolmandas
dimensioonis on vähe vaimuvalgust ning tõelist hingearmastust ning üks
olemise tunnet ja palju eraldatust, siis tekib kartus kaotada see
vähenegi ühtsuse tunne, mis on. Hirm olla täielikult eraldatud,
täielikult üksi, pimeduses. Seda hirmu kultiveerib väliselt süütunne.
Alguses süüdistavad meid vanemad millegi halvasti tegemise pärast,
hiljem hakkame me iseennast süüdistama. On ka hulk valdkondi, mis on
ühiskondlikult eriti tugeva süütunde all, näiteks seksuaalsus,
jõudeelu ehk mitte-midagi-tegemine, normidest eristumine jne.
 
Seega, kui soovid tõeliselt vabaks lasta, siis oleks hea endale enne
teoreetiliselt selgeks teha, et sa ei ole mitte milleski süüdi, et
rohkem eraldatud nagunii ei saa olla, kui sa praegu oled ja et
ükskõik, mida sa teed, see on õige. See arusaam annab su hingele rahu,
et sa tõepoolest võid olla just nii, nagu sa oled. 

Ja sa oled õige just sellisena, nagu sa täna oled. Sa ei pea mitte
midagi selleks tegema, sa ei pea kuhugi minema, sa ei pea võrdlema, sa
ei pea midagi ostma. Sa võid. Sa võid kõike. See on lubamise seisund.
Aga tuletan meelde, et lubamise seisund käib nii sinu enese kui ka
kogu ülejäänud maailma kohta. Tõeline lubamine on see, kui sa lubad
iseendal olla ja lubad olla kõigil, kellega sa kokku puutud. Just nii,
nagu nad on. Ei kritiseeri, ei hinda, isegi mõttes mitte. Aga sul on
lubatud ka ära minna inimese juurest, kellega sulle koos olemine ei
istu. Võimalik, et oled varem end sundinud temaga olema. Seega, luba
endale.
 
Lõpuks kirjutan siia ühe lihtsa harjutuse, mida võiksid teha, et
kogeda seda, mida sinu jaoks vaba olemine tõeliselt tähendab.
Istu või lama mugavalt ning jälgi iseennast. Jälgi pehmelt. Lõdvesta
kõik oma lihasgrupid alustades jalgadest lõpetades pealaega. Luba oma
kehal hingata just nii, nagu ta tahab hingata ja jälgi oma hingamist.
Nüüd pane tähele, missuguse tundega sa tavaliselt endale asju keelad
ning koge, mis tunne see on. Tunneta, missuguse piirkonna oma kehast
sa selle tundega pingesse tõmbad, kus sa energia vaba voolu takistad.
Seejärel katseta seda tunnet, kuidas on ennast midagi tegema sundida.
Samamoodi, tee kindlaks, mis tunne see kehas on, kui sa endale midagi
peale surud ja jõuga teed. Ning lõpuks võid korraks kogeda, mis tunne
on ennast süüdi tunda või teisi süüdistada, kritiseerida, võrrelda,
hinnata. Kui sa oled need tunded endale meelde tuletanud, siis
lõdvestu taas täielikult, luba endal hingata ja rahuneda. Lõdvesta
teadlikult need lihasgrupid, mis keelamise-käskimise-süü ajal pingesse
läksid ja jälgi, et nüüd saaks energia sealt vabalt läbi voolata. Kui
oled täielikult lõdvestunud, siis jälgi ennast pool tundi. Jälgi, et
sa oleksid täielikus vabaduse seisundis, lubad endal olla. Jälgi
tähelepanelikult. Niipea, kui sa tunned, et sa jälle üritad endaga
midagi teha või mõttes kellegi või millegi teisega, siis lase see kohe
lahti, jälgi vaba hingamist ja lõdvestu. Kui sa oled selle harjutuse
ära teinud, siis jätka oma tavapärast elu, kuid ole jätkuvalt selles
lubamise seisundis. Ja niipea, kui sa tabad ennast taas sellest
tõmbamise-lükkamise-surumise-

väänamise seisundis, lase see taas lahti,
anna endale andeks, hinga ja lase lõdvaks.

Kui sul see tunne käes on, siis sa ei pea enam pool tundi pikutama, et
vaba olemist kogeda, sa võid seda teha niiöelda käigu pealt. Oluline
on vaid see, et sa jälgiksid ennast pikema ajaperioodi jooksul.
Näiteks kuu aega. Kindlasti ei suuda sa alguses end pidevalt jälgida,
aga ka mõned korrad päevas on hästi. Aegajalt tee taas seda teadliku
lubamise harjutust, mil sa ainult sellele keskendud. Siis õpid veel
rohkem lõdvaks laskma ning tõeline vabaduse seisund tuleb su meelele ja su
kehale jälle meelde.
 
Head lõdvestumist ja lõõgastumist algaval nädalavahetusel,
 
Kersti

 Tänaseks teemaks valisin puhtuse. Ma kirjutan sellest, kui kaugel ma
iseenda jaoks puhta enesetunde teel olen. Kahtlemata on kõige olulisem
mõtete ja tunnete puhtus ja alles seejärel füüsiline, kuid mõtte
tasandil on raskem üldist nõu anda, sest igaühel on oma ajalugu ja
omad kitsaskohad, kuhu ta kinni jääb. Seega kirjutan füüsilisest
poolest. Ütlen kohe ära, et ma ei ole ökoeluviisis väga järjekindel ja
paaniline, võtan asja üsna vabalt ja rahulikult. Ma ei nuhtle end
koogitüki, küünte lakkimise ja kohvitassi pärast. Kuid ehk on siiski
minu kirjutisest mõnel inimesel kasu.
 
Kuna ma olen linnainimene, siis mul ei ole sellist aeda, kus ma
igapäevaselt saaksin istuda ja olla, küll aga on minu sugulastel.
Seega, püüan maalt hankida nii palju toiduaineid, kui see on võimalik.
Kevadel korjan maalt aia tagant naati, nurmenukulehti, karulauku,
suvel ja sügisel kasvavad aias viljad, mida nii endale kui ka lastele
linna toon. Lisaks veel metsaannid. Püüan järgida reeglit, et toit
oleks kodukohast ning ma ei osta palju eksootilisi toiduaineid maailma
eri paigust. Kui, siis vaid vahetevahel degusteerimiseks. Kui ma ostan
talvel poest puuvilju, siis pesen neid äädikalahusega, siis saab neilt
vahakihi ja selles olevad säilitusained kätte. Kuna mul laktoosi ja
gluteeni seedimisega probleeme ei ole, siis vahetevahel satub ka minu
lauale piima- ja jahutooteid, kuid jälgin, et neid ei oleks minu
menüüs palju.
 
Päris mitu aastat tagasi tutvusin ph tasakaalu teemaga ja hakkasin
vaatama, kui palju on minu toidulaual happelist ja kui palju aluselist
kraami. Tõden praegugi, et happelist jääki andvaid toite on rohkem.
Kuna ma ei ole nii usin, et suudaksin süüa vajalikus koguses
kuusekasvusid, oblikaid ja kapsast, et minu söök oleks loomulikus ph
tasakaalus, siis ma olen valinud kergema vastupanu tee. Hetkel joon ma
korallivett, mis on kergelt aluseline ja korvab mõneti minu kohviga ja
kookidega patustamised. Samuti võib juua supergreen´i rohelist vett
või meie poelettidel saada olevat Devini vett, mis on tugevalt
aluselised. Pean ütlema, et ph tasakaalu silmaspidamine oma menüüs
annab oluliselt kergema enesetunde ja lisab elujõudu.
 
Dušigeele ja kunstlikke vannivahtusid olen ma üleüldse väga vähe
tarvitanud. Ka varasematel aastatel, kui ma niiöelda ökoeluviisist
veel midagi ei teadnud, ei tundnud ma vajadust ennast iga päev "vahule
ajada". Kuna ma ei pane asfalti ega kaeva kraavi, siis ma pesen end
pesuainega maksimaalselt korra nädalas. No kui on väga vaja, siis ka
tihedamini, aga üldiselt ei ole vaja. Mu kodus on tükike tõrvaseepi ja
see ajab asja ilusti ära, lisaks on kotis veel soolaseepi, mis teeb
näonaha pehmeks ja siledaks.
 
Hambaid pesen jätkuvalt hambapastaga, kuigi on olemas ka "ökomaid"
lahendusi. Siiski pean silmas, et pasta ei sisaldaks organismile
kahjulikku fluori.
 
Juuste pesul olen vaikselt üle läinud munaga pesemisele. Ma tean, et
saab ka õllega ja leivaseguga pesta, aga neid pole veel proovinud. Ja
nagu ihupesulgi, olen ma suhteliselt laisk ja ei viitsi palju ja tihti
pesta. Ja mida harvemini pesen, seda aeglasemalt mustaks lähevad. Kuna
mul on pikad juuksed, siis jätan nad valdavalt rahule, ei töötle neid,
ei föönita, ei geelita ja pesen keskmiselt korra nädalas. Uskuge mind,
ei ole koledad ja ei lähe rasvaseks.
 
Poekreemide ja õlidega pole ma ka enam mitu aastat tegemist teinud.
Kuivõrd need tooted sisaldavad naftatootmise jääke ja muid "toredusi",
siis ma ei leia, et ma peaksin end nendega õlitama. Pealegi suurem osa
ainetest, mida me kanname kehale, imenduvad organismi. Seega järgin
printsiipi, et see, mida ma peale määrin, kõlbaks ka süüa. Minu jaoks
on praegusel hetkel parim kookosõli, aga olen kasutanud ka oliiviõli,
hea enesetunde tekitamiseks mõnusalt šokolaadist kakaovõid ja suvel ka
head päevitust tagavat porgandiõli, seesamiseemneõli või eksootilist
monoi õli.
 
Deodorant oli kuni kevadeni see, mida ma igapäevaselt kasutasin. Kui
ma lugesin paari artiklit teemal, kuidas higipooride sulgemine saastab
lümfi, siis ma otstustasin, et lõpetan enese "kinni toppimise" sel
moel. Esialgu proovisin tarvitada maarjajääd, mida olin teinud ka paar
aastat tagasi, kuid tol korral nurka visanud, sest see ei võtnud
higilõhna ära. Ka nüüd tõdesin sedasama, et maarjajääst pole suuremat
kasu. Proovisin ilma. Alguses tähendas see seda, et käisin oma
kaenlaaluseid kraani all neli-viis korda päevas pesemas. Nii kestis
see umbes kolm nädalat. Aga siis hakkas higilõhn vaikselt, kuid
kindlalt kaduma ning tänasel päeval käin vaid korra päevas täiendavalt
kraani all. No kui just ei ole väga kuum päev. Sellest ma järeldan, et
ma higistasin suurema osa jääkainetest paari-kolme nädalaga välja,
millest mu organism tahtis vabaneda.
 
Riideid püüan pesta ökopesupulbritega. Olen pesnud ka pesupähklitega,
aga need ei teinud pesu piisavalt puhtaks. See on minu kogemus, ma ei
üldista. Kui ilm lubab, siis tõstan pesu välja õhu kätte ja kui vaja,
siis loputan riideid täiendavalt, sest meie vett säästvad pesumasinad
jätavad pesuaine suures osas pesu sisse.
 
Majapidamises kasutan ma "poekeemiat" vaid neil juhtudel, kui on vaja
tugevat vahelesekkumist. Näiteks torude ummistuse korral. Väga edukalt
toimivad pesuabilistena söögisooda ja sidrunhape. Nii nagu keha peale
määrimisega, nii on ka toidunõudega. Ole valmis seda sisse sööma, mida
sa sinna peale määrid. Kui sulle Fairy ei maitse, siis ära pese
sellega taldrikuid. Sa ei suuda sajaprotsendiliselt seda oma nõudelt
maha pesta.
 
Puhtuse all pean ma kindlasti silmas ka loodusega üks olemist. Püüan
olla looduses nii tihti, kui võimalik. Toon allikalt vett, käin seal
paljajalu sees, jalutan suvel maal paljajalu, kui vähegi kannatab,
käin meres ujumas, võtan päikese ja õhu vanne, liigun ringi ja lasen
endal lihtsalt olla loodusega koos ja kooskõlas. Pean ka silmas seda,
et minu ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike ja toetan igati
taaskasutuse printsiipi.
 
See on see koht, kus ma praegu oma loodusesõbraliku eluviisiga olen.
Tore, kui ka teil on midagi sellest jutust kõrva taha panna.
 
Ilusat septembrit,
Kersti

Head sõbrad. Meie suvi on küpses faasis ja ma loodan, et te kõik
tunnetate seda küpsust enese hinges, oma hinge kasvamises. Paar
nädalat on minu "sisekosmoses" keerelnud tähelepanu sisemise rahu,
tasakaalu ja rahulolu ümber ning täna tuli soov seda teiega jagada.
Nagu ikka, kirjutan ma selle lahti näpunäidetena, nendena, mida ma
annan iseendale. Aga kuna kõik on üks ja Sina oled Mina, siis ma jagan
seda ka Sinuga.

1. Kõige olulisem samm oma hingega kooskõlla jõudmisel on
teadvustamine. Teadlikkus igal sammul. Esimeseks ja kõige olulisemaks
soovituseks ongi iseenda teadvustamine igal eluhetkel. Ma tean, et
seda on kerge ütelda ja raske teostada, aga see on võimalik. Ja see ei
ole enamasti hetkeline muutus, vaid protsess, mis vajab HARJUTAMIST.
Harjuta kohalolu, jälgi seda, mida Sa tunned ja kuidas Sinu tunded ja
mõtted Sinu sees liiguvad. Ja alles seejärel, kuidas liiguvad asjad
väljaspool Sind.

2. Kui Sa suudad juba ennast jälgida ja kui Sa suudad iseendaga
toimuvat jälgida enamiku ärkveloleku ajast, siis Sa oled teinud juba
väga suure arenguhüppe. Siis Sa saad aru, mis Sinu sees tegelikult
toimub. Nüüd jälgi, et kõik, mis Sinus tahab esile tulla, saab seda
teha. OLE LUBAMISE SEISUNDIS. Sest kui Sa lubad kõigel enda sees
liikuda just nii, nagu see liigub, siis Sa teed olematuks või
vähemasti vähendad oluliselt sisekonflikti enese sees,
vastandjõudusid. Ja kui see sisekonflikti energia, see võitluse
energia tulebki esile, siis tunneta seda kui üht järjekordset tunnet
eneses, vaatle teda kaastundlikult, kuniks see armastuses ära sulab.
Lubamise seisund tähendab seda, et ühegi impulsi puhul Sa ei tõuka, ei
tõmba, ei manipuleeri erinevate tehnikatega, ei suru alla, ei lükka
tagasi, ei taha lahti saada, vaid lased tulla, mis tuleb.

3. Teadvusta enesele ka seda, et kõik on jumalik ja kogu Sinu elu on
jumalik plaan, et KÕIK TOIMUB ÕIGEL AJAL, ÕIGES KOHAS JA ÕIGEL MOEL.
Paljud teist on seda korduvalt kuulnud, aga oluline on enesele seda
meenutada just nendel hetkedel, kui miski tundub olevat probleemne.
Tegelikult ei ole mitte midagi Sinus probleemne. Sinu hing tahab just
praegu kogeda just seda, mida Sa koged. Suur rahulolematuse allikas on
standard, mille Sinu ego meel koostöös ühiskonnaga on loonud. "Et mina
peaksin olema just nii- ja naasugune", "et asjad peaksid käima just
nii", "et normaalne oleks praegu teha nii". SAA ARU, SEE STANDARD TEEB
SIND ÕNNETUKS. Kui Sa igat eluhetke kui "täiesti õiget" võtad, siis
rahulolu ja "õige" tunne Sinus kasvavad.

4. Kuna Maa ja inimkond on suure nihke seisundis, siis ära ürita oma
teadliku meelega kõike mõista. Sinu süda mõistab hetkeolukorda
tunduvalt rohkem, kui Sinu teadlik meel. Seepärast juuruta eneses
teadlikult usalduse, alistumise, voolamise ja tänulikkuse seisundit.

5. Igasuguseid manifesteerimise tehnikaid soovitan mina võtta
reservatsiooniga ning nendest mitte väga hoogu sattuda. Enamasti ei
toetu need väga sügavatele vaimsetele praktikatele ja seadustele ning
on rajatud soovile "midagi saada". Ja isegi kui nendes on päris palju
jumalikku valgust ja isegi kui Sa tunned, et mõni tehnika Sulle sobib,
siis pea alati meeles seda, et see Mina, kes tahab midagi saada, on
egost lähtuv teadlik Mina. Ma toon näite, et see oleks paremini aru
saadav. Ütleme nii, et ma olen õppinud üht vaimset tehnikat, mis
võimaldab mul ellu kutsuda erinevaid asju ja sündmusi. Ma harjutan
selle tehnika kasutamist, aga ühel hetkel avastan, et see ei toimi
kaugeltki mitte kõikide asjade puhul. See niiöelda "viga" on kolmes
asjas, esiteks võib olla puudulik tehnika, teiseks ei ole mina selle
tehnika looja ja see ei pruugi mulle sajaprotsendiliselt sobida ja
kolmandaks, mis kõige põhiline, olen ma midagi soovinud oma teadlikust
meelest lähtuvalt. Näiteks kolmandat basseini, filmistaarist meest või
uut autot (ma utreerin näidetega, aga teen seda selleks, et ego
naeruväärsed soovid oleksid paremini mõistetavad). Aga minu hing tahab
kogeda midagi täiesti teistsugust. Seetõttu ma niiöelda ebaõnnestungi.

6. Usalda, et elu toob Sinule igal hetkel kätte just seda, mida Sa
vajad ja et elu ise kannab Sind, et kogu aeg ei ole vaja mingeid
tseremooniaid, rituaale jne. Nagunii Sinu hing ja vaim ja keha
toimetavad igal eluhetkel Sinu kõige kõrgemaks hüvanguks, pole sugugi
vaja nii tihti vahele segada. Lase asjadel vabalt kulgeda.

7. Keskendu südamele ja jälgi oma hingamist nii tihti, kui sa saad,
kui see sul meelde tuleb. Justnimelt jälgi, ära muuda, kui sa just
hingamisharjutusi ei tee. Kui ei tule meelde, siis ära hurjuta ennast
sellepärast. Kui aga tuleb, siis tee seda jälle. Ja kui Sul on raske,
siis kõige parem, mida Sa teha saad, on jälgida oma hingamist, see on
hinge kodu Sinu praeguses kehas, emba ennast pehmelt ja õrnalt iga
hingetõmbega ja tunneta õhu voolu. Kus iganes Sa viibid ja mis iganes
parasjagu Sinuga toimub.

8. Tea, et Sinu sisemaailm ja välismaailm on üks ja teadvusta seda
igal hetkel. Seega on mõistlik jälgida oma sisekosmost ja olla selles
maailmas rahulik, siis on ka elus kulgemine rahulik ja hingerahu saab
järjest enam Sinus maad võtta. Kui sa käitud oma sisekosmoses kõigega
armastavalt, rahulikult, pehmelt ja loomulikult, siis nii on ka sinu
elu. Seega, väldi oma sisemaailmas ja iseendaga suhestudes "jõuga
tegemist", "vägisi tegemist", "võitlust", "väänamist", "tõukamist",
"tõrjumist" jne. OLE ISEENDAGA LOOMULIK, SIIS KULGEB KÕIK SINU
MAAILMAS SINU LOOMUSEGA KOOSKÕLAS, SINU TÕELISE OLEMUSEGA KOOSKÕLAS.

Kersti

Olles haaratud nädalavahetuse kaugseansist ning võimsa portaali 8-8-8
avanemisest, tuli mulle mõte kirjutada pisut peainglitest. Nad on minu
elus igapäevaselt kohal, sest ma palun tihti nende abi ning nad
võiksid abiks olla kõigile maailma inimestele, kui neid vaid
palutakse.

Inglid on multidimensionaalsed olendid, kes pole väga ammu siia
kolmanda dimensiooni maailma kehastunud, kuid on väga lähedalt Maaga
seotud ning teenivad tingimusteta inimkonda. Nad ei oota vastutasu
ning on alati valmis igaüht aitama, kui inimene ise seda soovib.
Seega, inglitel on kaks eelist paljude teiste valgusolendite ees, kes
puutuvad Maaga ja siinsete tsivilisatsioonidega kokku - esiteks on nad
eksperdid kõiges, mis puudutab Maad, paljud valgusolendid kaugemalt
meie probleeme ei mõista, teiseks teenivad nad omakasupüüdmatult ja
puhtalt ning nad ei manipuleeri kunagi, erinevalt paljudest teistest
kosmilistest olenditest, kellel on inimestega suhtlemisel omakasu ka
mängus.

Peainglid on inglite hierarhias kõige kõrgemal positsioonil ning
niiöelda üldinimlikud. Neid on inimkond tundnud aastatuhandeid,
tuntuimad nendest, näiteks Miikael, Gabriel ja Rafael, on auväärsel
kohal maailma suurtes religioonides - judaismis, islamis ja
kristluses. Ei midagi uut siin päikese all. Ometi, lausuvad inglid:
"Miks te meie abi ei kasuta?".

"Aga kuidas siis kasutada," küsite te vastu. See on imelihtne.
Lihtsalt keskendu oma südamele ning palu inglit nimepidi, et ta sinu
juurde tuleks. Seejärel räägi talle oma mure, ole täiesti avatud
seisundis, lõdvesta oma keha ja oma meel ning võta vastu. Sa võid
tunda aistinguid ja võid ka mitte tunda, igatahes on ingel sinuga tööd
teinud. Usu sellesse. Usk ja avatus ongi kaks põhilist asja, mis
aitavad sul vaimumaailmaga koostööd teha, muud ei olegi vaja. Mingeid
erioskusi ja õpet sa ei vaja, sa oled ise eriliste oskustega juba siia
ilma sündinud ja kõik vajalik on sul juba olemas. Usu sellesse.

Nüüd aga peainglite kompetenstist.

Peaingel Miikael on vististi kõige populaarsem inglite seas. Tema on
tuntud oma helesinise keebi ja küütleva valgusmõõgaga. Miikael toob
sinu ellu selgust, puhtust, heledust, kaitset, lahustab kõik vanad
energiad, mida sa ei vaja ning lõikab läbi sidemed, mis sind enam ei
toeta. Seega, kui sa vajad kaitset, palu Miikaeli, et ta asetaks oma
keebi sinu peale ning oleks sinu lähedal iga hetk, kui sa kaitset
vajad. Kui sa tahad midagi lõpetada ja millestki vabaneda või
millestki puhastuda, anna see Miikaeli kätte ja ta aitab sind. Kui sa
vajad selgust, siis palu Miikaelil hajutada kõik kahtluse, segaduse ja
hirmupilved õige vastuse ümbert, et see saaks täies hiilguses esile
kerkida.

Peaingel Rafael on ekspert maaenergiates, tema värv on roheline ja ta
annab maist turgutust, maandust, tasakaalu, sisemist rahu. Kõige enam
pöördutakse tema poole füüsilise tervise küsimustes. Hüüa Rafaeli, kui
sa vajad tervendust oma füüsilisele kehale, las ta paneb oma "käe"
sinu sellesse piirkonda, mis parasjagu valutab või on tuim. Kui sa
oled vähegi tundlik, siis sa adud, kuidas tema kohalolek paneb selle
paiga sinu kehas, mis tervendust vajab, surisema ning soojenema (kui
ei ole tegemist just põletikuga, mis vajab jahutust). Rafael aitab ka
siis, kui tunned end rahutuna, tasakaalutuna ja pidetuna. Ta toob sind
tagasi kahe jalaga maa peale ning tema mõnus samblaroheline energia
toob sulle rahu ja heaolutunde.

Peaingel Gabriel on sõnumitooja. Tema poole on mõtet pöörduda, kui sa
vajad selgitusi, infot mingi asja kohta. Tema haldusalasse jääb ka
suhtlemine. Kui sa soovid töösuhetesse paremat laabumist või mistahes
suhetesse paremat üksteisemõistmist, siis palu Gabrieli. Gabriel on
tuntud oma tekstirohkuse poolest, tema sõnumid on enamasti pikad. Ta
on ka peainglitest see, kes tuleb aegajalt kohale kutsumata, tuleb
ilmutusena ja toob ettekuulutuse. Nii näiteks on islami peamine tekst,
Koraan, ajendatud justnimelt peaingel Gabrieli ilmutusest Muhammedile.

Peale kolme kõige tuntuma peaingli palus ennast meelde tuletada ka
peaingel Chamuel. Kirjapilt võib mõnes traditsioonis erineda ja ta
võib ka esineda nime Kamuel, Shamael või Samuel all. Tema põhivärv on
roosa, tema energia on väga pehme, justkui vatine ning tema peamine
ülesanne on hoida inimestes üleval armastuse tunnet. Võid tema poole
hüüda, kui sinu armusuhted vajavad täiustamist või tervendamist, aga
ka siis, kui sa tunned, et vajad iseenda armastamisel abistavat
ingellikku energiat. Peale paarisuhete tuleb tema armastav energia
abiks ka suhetes lastega, vanematega, õdede-vendadega, lühidalt öeldes
igasugustes lähisuhetes.

Kallis sõber, loodan, et leidsid minu tekstist midagi uut ning et see
ajendab sind tihedamale koostööle nende suurepäraste olenditega, kes
meid kõiki teenida tahavad ning kes meile Jumala poolt abiks on antud.

Kersti

Lõpuks on Eestimaal kätte jõudnud tõeline suvi ning neil, kes vähegi seda soovivad, on võimalik suvemõnusid nautida. Mina olen oma suuremad suvitamised juba ära suvitanud, seda ennekõike Läänemaa randades ja metsades, aga püüan praegugi tööde kõrvalt iga päev aega leida, et looduses olla. Tahan teiega mõningaid mõtteid jagada, mis suviste tööde ja tegemiste ja kivi otsas istumise ning mõtisklemisega minuni on jõudnud. Taas panen need kirja soovitustena, et teil oleks kergem lugeda ning mõnest mõttest ehk ka isiklikult kasu saada.

1. Kui suvesoojus võimaldab, siis on sel kaunil ajal tark olla igakülgselt kontaktis Emakese Maa stiihiatega, olla kontaktis tule, õhu, vee ja maaga. Kuna meie füüsiline keha on planeedi Maa osa, sellest sündinud ja sinna läheb ka tagasi, siis vajab ta laadimiseks neid elemente. Ja mitte ainult peale laadimiseks vaid ka maha laadimiseks.

2. Kui nüüd konkreetsemaks minna, siis suvel on kasulik igal võimalusel käia paljajalu, lebada maas, istuda maas, toetada vastu puud või olla kivil, töötada käed mullas. Ja paluda seejuures Maaema, et ta toidaks meid kõigega, mida me vajame ja võtaks endasse kõik need energiad, mida me enam ei vaja. Maa jõustab ja väestab. Seega, kui puudutad jalatallaga maad, siis täna Maaema, saada talle õnnistust ja anna talle see osa endast, mida sa enam ei vaja.

3. Sama lugu on veega, ja mida suurem veekogu, seda parem. Seetõttu ongi mereveel kõige võimsam ja puhastavam energia. Kui lähed vette, siis palu veel maha pesta kõik oma aja ära elanud tunded ja mõtted, kõik sulle kahjulikud võõrad mõjutused. Kui tuled veest välja, on tunne, nagu oleksid uuesti sündinud.

4. Samuti on võimas puhastav ja laadiv mõju tuleleegil ja päikesel, võta võimalusel päikest, tee lõket. Tule ja vee hea kombinatsioon on vana hea eesti saun. Sauna on eestlased alati pühaks paigaks pidanud ja ka sina võid saunas teha rituaali, milles sa ei pese maha ainult füüsilise mustuse, vaid ka oma iganenud tunded ja vanad mõttemustrid. Võid vabalt laval istudes korraks silmad sulgeda ja tunnetada, kuidas see iganenud energia sinust välja aurab. Ja kui ei lähe, vihtle välja.

5. Ka õhk on võimsa jõuga, tuul viib ja tuul toob. Võid tuulde visata oma soovid ja kujutada, kuidas need sel viisil Jumala juurde jõuavad ning võid tuulise ilmaga lagedal kohal käed välja sirutada ning lasta õhul endast läbi tuisata. Tuul toob uusi ja selgeid mõtteid, tuulise ilmaga on mõttetegevus tavaliselt kiirem ja ka vaimsed nägemused kergemad tulema.

6. Kuna loodus on hetkel oma tippvormis, siis naudi selle ande, kasuta oma toidulaual võimalikult palju värsket kodumaist kraami nii aiast kui ka metsast. Soovitav on sellisel aastaajal teha endale üks kergema toidu kuur. Need, kes on tavaliselt segatoidul, võiksid praegu oma keha puhastamiseks teha paar nädalat "lihapuhkust" ning süüa toortoitu. Aastaringse toortoidu "partei" ei ole mind siiani köitnud, aga ma arvan, et paar nädalat suvise soojaga looduse andidest toitumine on iga inimese jaoks tervislik.   

7. Praeguse aja väga muutlikes ja ebapüsivates energiates on kõige kergem võtta see muutumine täielikult omaks, siis kaob kohe üks oluline rahulolematuse ja pinge allikas sinu elust. Lepi sellega, et praegu on just nii nagu on. Ja kui sa veel suudad tunnetada seda, et kõik sinu elus on täiuslik just sellisena, nagu see just praegu on, siis oled omadega mäele jõudnud. Rahulolu olemasolevaga, kaasa arvatud iseendaga, on üks võtmefaktoreid meie elus.

8. Kui sa ei oska keerukas olukorras midagi tarka teha, kui sa ei suuda välja mõtelda, mis on parim lahendus, siis keskendu oma kehale, püüa lõdvestada lihaseid, keskendu hingamisele ja lase energia endas vabalt voolama. Ja siis võta vastu see, mis tuleb.

9. Võta vabalt ja tänuga vastu kõik see, mis tuleb sinust väljastpoolt ja ka see, mis sinu enda seest esile kerkib, see kõik on sinu enda maailm, sinu unenägu. Nagu sees, nõnda ka väljas. Ka kõik inimesed sinu ümber on sinu reaalsuse looming. Ära kakle oma peegliga, ta näitab sulle tõde sinu enda kohta. Täna teda, siis on peegelpilt ilusam, sest sa näed tänulikkuse seisundis rahulolevam ja kenam välja.

Head suvekuumuse nautimist.
Kersti

Suvi toob meile kõigile (või peaaegu kõigile) juurde hingamisruumi ja

võimalusi võtta aega puhkamiseks. See on ideaalne aeg iseenda

turgutamiseks igas mõttes. Sellest tekkiski mõte teiega nii mõndagi

jagada.

Kui vaimsetes tekstides kohtab päris sageli soovitusi "lase vabaks",

"armasta ennast", "koge rõõmu ja kergust", "tunne ennast vabalt", siis

seda on võimalik ellu viia mitmel moel. Aga suures piirdes on siiski

kaks olemuslikult erinevat teed.

Esiteks teadlikult esile kutsutud armastuse, rõõmu ja vabaduse tunne.

Seda saab läbi liikumise, laulmise, hingamise, meditatsioonide,

erinevate vaimsete tehnikate ja ka lihtsalt ettekujutuse ning

meenutuse abil. See on tulus ettevõtmine, tuju läheb mõneks ajaks

paremaks ja sa suudad endale üldjuhul ka selle päris õige seisundi

ette manada, aga see ei jää kauaks kestma. Varsti tuleb igapäevane

suhteliselt tuim ja tülpinud olek tagasi.

Teiseks teeks on elurõõmu välja kasvamine sinu seest. Viis, kuidas

rõõm ja kergus sinus esile tõusevad. Ja kui midagi sinust endast esile kerkib, siis jääb
see tunne alles oluliselt kauemaks ja tuleb tihedamini tagasi kui see,
mis on meelega tekitatud.
Aga mida siis selleks teha, et

see juhtuks? Mõni lahe elusündmus võib iseenesest need toredad asjad

sinus esile tuua, aga need lahedad sündmused kipuvad ka just siis

juhtuma, kui sa juba oled rõõmus. Sarnane tõmbab sarnast. Aga kuidas

leida siis see niidiots üles?

Selleks on minu arvates vaja ainult üht. Vabadust. Ruumi iseenda

jaoks. Seega, minu juhtiv soovitus puhkuse ajaks oleks: LASE ENDAL

LIHTSALT OLLA. Tegelikult on rõõmus ja kerge tunne sinu loomulik olek.

Selleks ei pea kursustel käima, midagi endale peale määrima, "alla

laadima", ennast väänama vms. Vaata lapsi, nemad on loomulikud. Ja

loomulikuna on nad särasilmsed ja energilised.

Aga kuidas siis lasta endal olla? Mõistlik on võtta endale puhkuse

ajast vähemalt paar päeva, mil ei ole mitte midagi planeeritud. Teha

endale täiesti kohustustevaba aeg ning ka jooksvalt hoiduda

planeerimisest. Ärgata siis, kui keha tahab ärgata, süüa seda, mille

järele isu on, nautida seda, et mitte midagi ei pea, aga kõike võib.

Ja teha just seda, mis parasjagu pähe tuleb ja meele järele on. Ja

soovitavalt ka lülitada mobiiltelefon välja ning mitte olla teistele

kättesaadav. JUHE SEINAST VÄLJA!

Ja sellele oleks soovitav lisada veel üks oluline asi. Võtta maha

igasugused ootused, ootused iseendale, ootused teistele ja ka ootused

väliskeskkonnale, näiteks ilmale. Meie psüühiline atmosfäär on täis

igasuguseid ootusi. Vaimsetes ringkondades õpitakse usinalt seda,

kuidas olla naiselikum, edukam, parem manifesteerija, ilusam,

rahulikum, keskendunum, seksuaalsem jne. UNUSTA SEE VÄHEMALT PAARIKS

PÄEVAKS ÄRA. Naudi seda, et sa ei pea olema keegi. Unusta isegi ära,

mis tööd sa teed ja mis on sinu nimi. See pole tähtis. LÕDVESTU!

Usu mind, sellel on oluline mõju sinu enesetunnetusele. Sinu

kohustuste, plaanide ja ootuste all vaakuv Mina hakkab vaikselt aga

kindlalt talle selga laotud asju maha panema ning tuleb sealt koorma

alt välja. Iseenda äratundmine on võimas kogemus, tõeliselt valgustav

kogemus. Tõsi, see ei pruugi sündida paari päevaga, see võib võtta

kauem aega, aga see sünnib kindlasti. Aga see võib juhtuda ka paari

minutiga, kui me suudame täielikult LIHTSALT OLEMISE sisse minna.

Parim keskkond selliseks olesklemiseks on kahtlemata maal, looduses.

Hea on olla sel ajal päris üksi, aga võib ka koos lastega, kes

nakatavad sind loomuliku olekuga. Kui tuleb olla koos lastega, siis

võib ette võtta nendega koos mängimise, ise laps olemise. Siis võib

täie tähelepanuga koos nendega liivalosse ehitada, pikki rannariba

nendega joostes kulli mängida, koos midagi lahedat meisterdada, vees

hullata jne. Üksi olles on kosutav ette võtta ka mõni meditatsioon. Ja

sedagi eesmärgivabalt. Ka laul ja tants ning igasugune loomulik

liikumine aitavad enese taasleidmisele kaasa. Peaasi, TEE SEDA, MIS

SINU SEEST VÄLJA TULEB.

Luba edale seda kõike nüüd, kui Eestimaa suvi koos sinuga

õitseb, laulab ja rõõmustab.

Armastusega,

Kersti